Samamoodi, nagu oma valdkonnas on abiks abipolitseinikud või vabatahtlikud päästjad, nii on sotsiaalvaldkonnas nähtavaks saamas vabatahtlikud seltsilised. Vabatahtlike seltsiliste liikumise programmijuhi Krista Pegolainen-Saare sõnul on viimaste aastate erinevad kriisid süvendanud teadmist, et vajame vabatahtlike panust eeskätt just eakate ja erivajadustega inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagamisel.
Sageli vajab eakas või erivajadusega inimene eelkõige suhtlemist, kompanjoni, kes kuulab ja kaasa mõtleb – siin tulebki appi vabatahtlik seltsiline. Koos vabatahtliku seltsilisega on kergem leida vaheldust igapäevarutiinile ja avardada maailmapilti. Samuti on hulga julgem käia poes, arsti juures või lihtsalt jalutada. On ammu tõestatud, et vastastikku rahuldust pakkuv sotsiaalne aktiivsus vähendab depressiivsust. Vabatahtlik seltsiline ei asenda sotsiaaltöötajat või koduhooldustöötajat, vaid pakub lisatuge kohaliku omavalitsuse teenuste kõrval.
Igas inimeses on peidus terve maailm
Kõikides maakondades tegutsevad vabatahtlike seltsiliste koordinaatorid, kes viivad erivajadusega inimesed ja eakad kokku vabatahtlike seltsilistega. Koordinaator on vabatahtliku ja abivajaja esimeseks sillaks; tema kaardistab mõlema poole soovid, võimalused ja vajadused. Koordinaator veendub vabatahtliku heas tahtes ning koos kontrollitakse seltsilise karistusregistri väljavõtet. Abivajaja ja vabatahtliku vastastikuse sobivuse ja ühishuvi korral sõlmitakse kolmepoolne hea tahte kokkulepe.
Igas inimeses on peidus terve maailm, mida avastada, ja kogemused, millest õppida. Vabatahtlikuks seltsiliseks sobib selline inimene, kes tunneb oma südames kutset olla toeks eakatele ja erivajadusega inimestele. Koos saab kogeda kauneid ja rõõmsaid hetki, jagada mõnda vahvat huvi – näiteks rääkida käsitööst või jagada lugemiselamust. Seltsiliseks sobivad ka erivajadusega inimesed, sest neilgi on sageli suured teadmised ja kasulikud oskused, mida edasi anda. Võimalik on ise otsustada, millisel määral panustada oma aega ja energiat. Tavaliselt käivad seltsilised abivajaja juures 1,5–2 tundi nädalas. Üliõpilastel on võimalus teha oma koolitöö raames praktilist tööd, mida saame ümber arvestada ainepunktideks. Vabatahtlikuks seltsiliseks saavad tulla kõik alates 16. eluaastast.
Mõned tegevused, mida saab pakkuda vabatahtlik seltsiline:
Kuidas saab soovija (või soovija lähedane), kes on kas erivajadusega või kel vanust üle 65 eluaasta, küsida endale vabatahtlikku seltsilist?
Selleks on kaks võimalust:
Kuidas saavad enda abi pakkuda vabatahtlikud?
Andke teada oma koostöösoovist meie koordinaatoritele üle Eesti, kes võtavad seejärel Teiega ühendust ja viivad kokku abivajajaga. Koordinaatorite kontaktid on leitavad www.seltsilised.ee. Infot saab üldnumbril 555 33 990.
Seltsiline
Üksi elavad eakad ja puudega inimesed,
kes tunnevad ennast üksikuna,
saavad taotleda vabatahtliku seltsilise teenust.
Vabatahtlik seltsiline on sõbralik,
ta oskab inimest kuulata ja mõista.
Vabatahtlik seltsiline ei ole isiklik abistaja.
Vabatahtlik seltsiline on inimesele seltsiks.
Kui vajad vabatahtlikku seltsilist,
helista telefonil 555 33 990.
