EPIKoja nõuniku Tauno Asuja sõnul on Eestis puudust tuntud psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedaste ühinguid koondavast katusorganisatsioonist. Varem on küll olnud üksikuid katsetusi taolisele katusorganisatsioonile elu sisse puhuda, kuid kahjuks ei ole need püüdlused seni vilja kandnud. Läbimurre saabus 2022. aasta sügisel.

Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2020. aasta hakul tööd, viimaks ellu neli aastat kestvat projekti, mille eesmärk on võimestada ja koordineerida psüühikahäiretega inimesi ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitse-alast tegevust ning aidata luua vastavat katusorganisatsiooni. Projekti laiem eesmärk on psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õiguste kaitsmine ning huvide esindamine üleriigilisel tasandil.

Huvikaitse töögrupp

Projekti käigus kutsuti ellu psüühikahäiretega inimeste huvikaitse töörühm, milles osalevad valdkonnas tegutsevate MTÜ-de või seltsingute eestvedajad, kes soovivad kursis olla ja kaasa rääkida projekti tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Töörühma kohtumised toimuvad vähemalt kuus korda aastas ja neil kohtumistel on kogu projekti vältel löönud aktiivselt kaasa terve rida organisatsioone: Haabersti Klubimaja, Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühendus, MTÜ Elu Dementsusega, MTÜ Hingerahu, Eesti ATH Liit, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Söömishäirete Liit, Kogemusnõustajate Koda ja mitmed teisedki.

Valdkonna ühingute kaardistus

2020. aastal viisime läbi psüühikahäirega inimeste või haigusest taastujate ja lähedaste MTÜde, seltsingute ja rühmade kaardistuse, mille põhjal valmis esialgne nimekiri valdkonna MTÜdest ja seltsingutest, kes on üles näidanud huvi liitumaks katusorganisatsiooniga.

Põhijäreldused kaardistuse tulemustest:

• Vajadus psüühikahäirega inimeste/taastujate ja nende lähedaste katusorganisatsiooni järele on suur nii sihtgrupi enda kui ka spetsialistide arvates.
• Peamised panustajad saaks olla taastujad/kogemusnõustajad/lähedased, kuna aktiivse haigusega inimesel on fookus mujal.
• Katusorganisatsiooni moodustava võrgustiku liikmete jõustamisel on oluline roll eestkostjatel ja tugiteenuste osutajatel.
• Katusorganisatsiooni ja liikmete jõuõlg ei tohiks kalduda spetsialistide poole, kuid spetsialistide kaasatus on oluline.
• Mitteformaalsete seltsingute või rühmade ning eriti haavatava sihtrühma osa (nt akuutsed haiged, eestkostetavad) esindatuseks on vaja leida sobiv mudel.
• Ühingute võrgustiku jätkusuutlikkust silmas pidades on oluline lisaks huvikaitsetööle osutada teenuseid sihtgrupile.

Vaimse tervise e-mõttetalgud

Projekti käigus läbi viidud vaimse tervise e-mõttetalgute eesmärk on olnud ühise aruteluruumi loomine laiemale inimeste ringile, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste huvide ja õiguste edendamisest Eestis. Käesolevaks hetkeks on toimunud kolm e-mõttetalgut, millest igaühes on osalenud keskmiselt üle 40 taastuja, psüühikahäirega inimese, pereliikme, kogemusnõustaja, valdkonna MTÜde eestvedaja ja spetsialisti.

Igal e-mõttetalgul on olnud oma kindel fookus: kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid, kuidas psühhiaatrid ja patsiendid saaksid veelgi paremini koostööd teha, ning kuidas toetada tööandjaid ja jõustada psüühikahäiretega inimesi, et suurendada sihtgrupi kaasatust tööturul.

Mõttetalgutelt kogutud osalejate sisendi oleme edastatud valdkonna partneritele (Eesti Psühhiaatrite Selts, Töötukassa, Sotsiaalministeerium jt) ning samuti on see väärt materjal uuele valdkondlikule katusorganisatsioonile tegevuskava koostamisel. Mõttetalgute läbiviimine jätkub ka järgmisel aastal uue katusorganisatsiooni eestvedamisel, võttes fookusesse mõne valdkonnas aktuaalse teema.

Välisriikide hea praktika

Üks võtmetegureid projekti õnnestumiseks on tutvuda heade praktikatega teistest riikidest, kus sarnased katusorganisatsioonid on pikki aastaid edukalt tegutsenud. Algul projekti tegevuskavas planeeritud õppevisiiti Soome tuli seoses koroonaviiruse levikuga pidevalt edasi lükata, küll aga õnnestus selle asemel läbi viia huvikaitse töörühmas osalejatele neli virtuaalset õppekohtumist Taani, Belgia, Rootsi ja Norra psüühikahäiretega inimeste katusorganisatsioonide esindajatega. Kohtumistelt jäid kõlama huvikaitsega seotult järgmised murekohad: liikmesorganisatsioonide passiivsus, psühhiaatrilise abi ebapiisav kättesaadavus, tervishoiutöötajate suhtumine psüühikahäiretega patsientidesse, raviteekonna killustatus ning lähedaste läbipõlemine.

Käesoleva aasta suvel õnnestus teha töörühma esindajate kahepäevane õppevisiit Soome, Helsingi piirkonda. Peamised teemad, mis erinevate organisatsioonide külastustest kõlama jäid, puudutasid madala läve keskuste, kogemusnõustajate ning vabatahtlike kaasamise olulisust ning sihtgrupi esindajatele esitatavaid väljakutseid selle nimel, et vaimse tervise probleemidega inimesed saaksid õigel ajal psühhiaatrilist abi.

Huvikaitse koolitused

Võimestamaks ühinguid sihtgrupi huvide eest seismisel, oli projekti käigus planeeritud läbi viia erinevaid koolitusi. 2021. aastal õpiti koostama projektitaotlust ning mõistma tugirühma kui meetodit psüühikahäirega toimetulekuks ja taastumiseks. Lisaks tutvuti lähemalt mittetulundusühingu strateegilise juhtimisega ning kommunikatsiooni osas viidi end kurssi avaliku esinemisega, samuti ajakirjandusega suhtlemise põhitõdedega. Käesoleval aastal toimunud koolitusel võeti fookusesse mittetulundusühingu liikme ja juhatuse liikme õigused ja kohustused, lisaks koostöö.

Katusorganisatsiooni loomine

Tänu eelnevalt kirjeldatud tegevustele osutus võimalikuks see, et projektis osalevad valdkondlike ühingute esindajad asutasid käesoleva aasta 10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu. Oma eesmärkide ellu viimiseks on katusorganisatsiooni esindajad kokku leppinud seitse peamist tegevussuunda:

• koondada ja jagada infot psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi puudutavate õiguste, teenuste ja taastumisvõimaluste kohta;
• toetada psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi, seista nende huvide eest ning tagada neile parem elukvaliteet elanikkonna harimise kaudu;
• tõsta teadlikkust psüühikahäiretest ühiskonnas, sh ennetamisest ja tekkemehhanismidest;
• kaasa rääkida psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetavas seadusloomes;
• olla tunnustatud partner riigile, kohalikele omavalitsustele ja teistele vaimse tervise teemadega tegelevatele organisatsioonidele;
• seista teenuste ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi eest;
• seista psüühikahäiretega inimest ja nende lähedasi väärtustava sõna- ja keelekasutuse ning väärtushinnangute eest.

Projekti eelarvesse on planeeritud katusorganisatsiooni esimese tegevusaasta kuludeks vajalik finantsressurss, mis võimaldab turvalist käivitusperioodi ning fookuse hoidmist organisatsiooni strateegia ja sisuliste teemade planeerimisel ning elluviimisel. Soovime EPIKoja poolt jõudu ja edu uutele esindusorganisatsiooni eestvedajatele!

[1] Psüühikahäire all mõistetakse antud projektis psüühilisi haigusi (nt meeleoluhäireid sh depressioon ja bipolaarne häire), psühhootilisi häireid (sh skisofreenia), ärevushäireid (sh paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad), söömishäireid, isiksusehäireid ja sõltuvushäireid. Projekti kontekstis ei hõlma mõiste psüühikahäire intellekti- ehk vaimupuuet.

---

Psüühika-häiretega inimestele loodi uus organisatsioon

10. oktoobril, vaimse tervise päeval,
loodi Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit.

Sellesse liitu kuuluvad psüühika-häiretega inimeste organisatsioonid.

See liit loodi selleks, et:

• jagada infot psüühiliste haiguste kohta;
• kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid,
  et nad saaks just sellist ravi ja teenuseid,
  nagu nad vajavad; 
• toetada tööandjaid,
  et nad võtaksid tööle ka psüühikahäirega inimesi;
• innustada psüühikahäirega inimesi,
  et nad tahaksid tööle minna;
• psühhiaatrid ja patsiendid saaksid veelgi paremini koostööd teha.