2022. aastaga lõpeb puuetega inimeste võrgustiku strateegilise partnerluse kolmeaastane periood. Uurime fondi juhatajalt Eero Kiiplilt, millised muutused ootavad ees rahastuse osas.
Milline on olnud puuetega inimeste võrgustiku senine rahastus?
Puuetega inimeste esindusorganisatsioone kaasfinantseeritakse tegevustoetuse põhimõttel. Toetussummad arvutatakse igal aastal vastavalt organisatsiooni suurusele ning rahalisele võimekusele. Lõppeval strateegilise partnerluse perioodil suunas Sotsiaalministeerium kolme aasta jooksul puuetega inimeste valdkonda 3,6 miljonit eurot. Huvikaitse töö raskuskese on järjest enam koondunud Eesti Puuetega Inimeste Kotta (EPIKoda), mistõttu on ta ka suurim toetuse saaja.
Strateegilise partnerluse periood on kohe lõppemas. Mis saab edasi?
Läbirääkimiste tulemusena Sotsiaalministeeriumiga oleme jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise osas järgmisel strateegilise partnerluse perioodil 2023–2025.
Sotsiaalministeerium näeb EPIKoja võrgustiku organisatsioone tugevate partneritena ühiskonna sõlmküsimustes kaasarääkimisel ning ootab esindusorganisatsioonidelt aktiivset huvikaitset, osavõttu seadusloomes ning kaasarääkimist ühiskonnas oluliste teemade käsitlemisel. Sotsiaalministeerium eraldab hasartmängumaksu laekumistest Eesti Puuetega Inimeste Fondile kogu valdkonna rahastamiseks järgneva kolme aasta peale 4,4 miljonit eurot.
Kuidas see raha võrgustiku vahel jaotatakse?
EPIFondi nõukogu otsusega läheb võrgustiku organisatsioonidele tegevustoetuseks 3 040 000 eurot, EPIKojale huvikaitse töö raskuskeskme kandmiseks ja arendamiseks 900 000 eurot. Lisaks rahastatakse puuetega inimeste organisatsioonide arendus- ja koostööprojekte ning psüühikahäiretega inimeste huvikaitset üle 300 000 euroga.
Kas midagi muutub järgmistel aastatel ka taotlemisprotsessis?
Toetuse taotlemise protsess on sarnane eelnevate aastate omaga. Tegevustoetus on suunatud EPIKoja liikmesorganisatsioonidele. Taotlused tuleb esitada elektroonilises keskkonnas. Võrreldes eelneva perioodiga on muutunud natuke toetussummade arvutamise valem. Toetussumma kujunemise määravad ära viis komponenti oma osakaaluga, toome need komponendid ära allpool.
Võrgustik on suur ja 4,4 miljonit ei ole palju ehk raha on alati puudu. Mida teha?
Kuigi kogu valdkonna rahastus on mõõdukalt tõusnud, ei kata see vajadusi. Samuti võib iga organisatsiooni nominaalne toetussumma kõikuda aastate lõikes sõltuvalt tulemuslikkusest.
Huvikaitse põhiraskus liigub järjest rohkem EPIKojale, mistõttu peame kohandama ka valdkonna finantseerimist. Organisatsioonid, kes kasutavad EPIFondi poolset rahastust pigem platvormina ja ühe toena oma tegevusele, suudavad luua tugevamaid koostöösidemeid teiste organisatsioonide ja rahastajatega ning on elujõulisemad kui need ühendused, kes loodavad vaid EPIFondi poolsele rahastusele. Võrgustikust pärineb häid näiteid, kus kasutatakse ettevõtete toetusi, liikmemakse ning eraisikute annetusi. Selliste võimaluste leidmise väärtus peitub ühtlasi laiemate koostöösidemete loomises.
Millised on Sinu kui EPIFondi juhi soovitused rahaliste vahendite planeerimiseks ja kasutamiseks?
Riigipoolse avaliku rahaga käib kaasas ka riigipoolne ootus. Eelkõige oodatakse puuetega inimeste aktiivset kaasarääkimist ühiskonna valupunktides. Lisaks soovitan kaasata tegevustesse ja ka juhtimisse noori energilisi inimesi. Organisatsioonid peaks suutma anda edasi teatepulga ka järgmisele põlvkonnale. Oluline on, et organisatsiooni juhtimine oleks laiapõhjaline ning juhatus aktiivne. Kui kõik kohustused kuhjuvad vaid ühe inimese õlgadele, siis kipub läbipõlemine saabuma kiiresti.
Fondi poolt oleme üritanud bürokraatlikud kohustused viia võimalikult väikeseks. Ehkki meie roll on abistada ja toetajada, tuleb sellegipoolest kõigil pidada kinni nii taotlemise kui ka aruande kuupäevadest ja toetuse kasutamise reeglitest.
Millised väljakutsed seisavad veel ees?
Valdkonnas tervikuna näeme järjest rohkem esile kerkimas puuetega inimeste digipädevuse probleemi. Enamus riigiteenuseid on digitaalselt kättesaadavad, kuid kahjuks paljud puudega inimesed kipuvad digiriigist maha jääma. Seda probleemi tuleks rohkem teadvustada. Peame hoidma aktiivsena dialoogi valdkonna rahastamise põhimõtete üle. Lisaks on juurde tekkinud uusi organisatsioone, kelle vajadusi püüame samuti silmas pidada.
Mis on EPIFond?
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (EPIFond) on riigi sihtasutus, mille eesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja jaotamise abil suurendada puuetega inimeste ligipääsu ühiskonnaelule. Põhiliseks töösuunaks on Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikku kuuluvate esindusorganisatsioonide rahaline toetamine. EPIFond toetas aastal 2022 üle viiekümne puuetega ja psüühikahäiretega inimeste organisatsiooni kogumahus 1 200 000 eurot. Sellega loodame tagada, et sihtgrupi arvamus ja seisukohad oleksid esindatud, seadusloome arvestaks puuetega inimestega ning puuetega inimesed saaksid kaasa rääkida olulistes ühiskonna sõlmküsimustes.
Valdkonda rahastatakse strateegilise partnerluse raames Sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu laekumistest.
Raha puudeühingutele
3 aastat tagasi sõlmisid omavahel lepingu
EPIFond ja Sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeerium andis raha,
EPIFond jagas seda EPIKoja liikmetele.
Ka järgmistel aastatel saavad need organisatsioonid,
kes on EPIKoja liikmed,
oma tegevuseks raha taotleda.
EPIFondi juhataja Eero Kiipli soovib,
et olulistel teemadel räägiksid rohkem
ka puuetega inimesed.
Ta soovitab kaasata noori ja energilisi inimesi.
