Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) alustas 2017. aastal nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustaja Kristi Rekand jagab muljeid, kuidas on teenuse osutamine viimastel aastatel edenenud.
Kristi Rekand klienti nõustamas. Foto: erakogu
Nõustamisteenus loodi eesmärgiga tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Algusaastatel pöörduti peamiselt seoses üldiste töövõimereformiga kaasnevate muudatustega, näiteks küsiti aktiivsustingimuse täitmise kohta, samuti uuriti, kas pöörduda Eesti Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poole ja et kes ja mida hindab, tunti huvi vastavate seaduste ja metoodika vastu. Tihti valdas pöördujaid ebakindlus eesootava hindamise ees, mistõttu tuli inimesi täiendavalt toetada ja jõustada, selgitada vaide esitamise võimalust ja muud taolist.
Muutus pöördumise viisis ja sisus
Teenuse loomise algusaegadel eelistasid inimesed kohtuda nõustajaga isiklikult. Ülemaailmne viirus tõi aga pöördumise viisi selge muudatuse, vähendades näost näkku suhtlust ja suurendades asjaajamisi telefoni või e-kirja teel. Valik sõltub sageli ka sellest, kas inimesel on olemas tehnilised võimalused ja oskus dokumente elektrooniliselt edastada, samuti, kas pöörduja soovib täiendavat vaimset toetamist ja jõustamist jms. Kindlasti on endiselt hulk inimesi, kes eelistavad alati isiklikku kohtumist, mistõttu kontaktkohtumised on jätkuvalt olulised.
Aastate jooksul on pöördumiste arv enam kui kahekordistunud (2018. aastal tuli 251 pöördumist, 2021. aastal oli neid juba 621). Selgelt on näha erisus pöördumiste sisus ehk kui algsed pöördumised olid seotud töövõimereformi üldiste küsimustega, siis alates 2018. aastast kasvas vaiete arv: teenuse alustamisel moodustasid vaided umbes 20% pöördumistest, ent 2022. aastal juba peaaegu 70% pöördumistest.
Vaiete arv on kasvanud
2017. aastal ja 2018. aasta alguses esitatud vaided olid peamiselt seotud niinimetatud vanast süsteemist üle tulemisega. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses esitati enim vaideid Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise/mittetuvastamise otsustele. Alates 2020. aastast kuni käesoleva ajani on tulnud enim vaideid Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsustele. Peamine vaide esitamise põhjus tekib sellest, kui otsused muutuvad, ehk siis, kui eelnevalt on inimesel olnud puuduv töövõime või keskmine puue ning korduvhindamise perioodil muutub otsus inimese jaoks negatiivseks ehk tuvastatakse töövõimelisus või osaline töövõime varasema puuduva töövõime asemel. Samuti on võidud otsuses leida, et puude raskusastet ei esine, või on puude raskusaste hinnatud kergemaks. Enamasti tajutakse oma terviseprobleeme muutumatutena või süvenenuna, kuid otsuse kohaselt on seisund justkui muutunud paremuse poole. Lisaks ei anna otsused inimese jaoks piisavalt teavet ehk puudub võrdlus varasema hindamisega, mistõttu tulebki kaaluda otsuse vaidlustamist.
Vaide esitamine vajab analüüsi
Vaide esitamine eeldab otsuse aluseks olevate dokumentide põhjalikku analüüsi. Väljaselgitamist vajab, kas raviarst ei ole vajalikku teavet kirja pannud, inimene on ise vähe arstide juures käinud või on lisandunud haigusi, mille puhul ka arstidel puudub selgus diagnoosi ja raviskeemi osas. Ka võib põhjuseks olla, et ravi, teenused ja abivahendid aitavad ehk piirang on osaliselt või täielikult kompenseeritud. Selleks, et saada teavet konkreetse inimese vaidega seonduvate asjakohaste argumentide kohta, tuleb esmalt koguda kokku vajalikud dokumendid, seejärel neid analüüsida ja inimese poolt väljatoodud probleemide/sümptomite alusel võrrelda, hinnata vaide perspektiivi ja vastavaid argumente ning seejärel otsustada edasised tegevused. Dokumentide analüüsimisel ja asjaolude uurimisel saame koos inimesega selguse, kus on niinimetatud kitsaskoht ja mida tuleks teha, et saavutada ootuspärane tulemus.
Õiguste eest peab alati seisma
Oma õiguste realiseerimisel on oluline rõhutada, et pöördumise aluseks on inimese arvamus, et otsus ei ole õiglane. Vaide esitamine omakorda tähendab, et inimene ei ole olemasoleva otsusega rahul ning toob vaides välja argumendid, millega oma arvamust kinnitab. Vaie ei pea sisaldama õiguslikku argumentatsiooni, kuid peab sisaldama kirjeldust, millega vaide esitaja nõus ei ole; näiteks, mida jäeti inimese hinnangul otsuse koostamisel arvestamata, millised tõendid kogumata/hindamata, miks vaide esitaja leiab, et otsus ei ole õige, millist otsust ta ootab, ja muud sellist.
Praktika näitab, et mitterahuldava otsuse vaidlustamine on vajalik, ka siis kui vaiet ei rahuldata, sest vaideotsuses saadakse vastused oma küsimustele ja vastuväidetele. Ka saab inimene teada, mida tuleks edaspidi teha, et saada ootuspärane tulemus ehk millise arsti juures käia, milline teave peaks olema tervise infosüsteemis ja nii edasi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi inimeste teadlikkus vaide esitamise võimalusest ja julgus vaiet esitada on märgatavalt kasvanud, siis võiks tahe ja algatus olla veelgi suuremad. Seadus on loonud võimaluse mitterahuldava otsuse korral esitada vaie, vastava menetlusega ei kaasne rahalist kulu ega ka nõuet esitada vaie juristi vahendusel. Seadusandja on pidanud vajalikuks luua vaidluses riigiga nõrgema osapoole ehk inimese jaoks toetav vaidlustamise võimalus, mida tuleks kasutada igal juhul, kui inimene tunneb, et otsus on tema suhtes ebaõiglane. Vaide esitamine on võimalus oma õiguste eest seista ja saada õiglane otsus.
Nõustamisteenus on mõeldud töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):
Kuidas on võimalik nõustamist saada?
Nõustamine toimub kontaktkohtumise, e-posti ja telefoni teel:
Kontaktkohtumine toimub EPIKojas Toompuiestee 10 (Tallinn). EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9–17. Nõustamisele on vajalik eelregistreerimine telefonil 671 5909 või e-posti teel noustaja@epikoda.ee E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee
Loe lisa: www.epikoda.ee/noustamine
Teenust osutatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel.
Õigusnõustamine puudega inimestele
Juba 2017. aastast on EPIKoda andnud nõu
töövõime või puude raskus-astme hindamise küsimustes.
Esimestel aastatel vajasid inimesed
üldist infot hindamiste kohta.
Viimastel aastatel on rohkem vaideid.
See tähendab, et paljud inimesed pole nõus
oma töövõime või puude raskus-astme otsusega.
EPIKoja nõustaja Kristi Rekand ütleb,
et alati tuleb vaielda,
kui pole hindamise otsusega nõus.
Kui inimese puuet või töövõimet
on hinnatud eba-õiglaselt,
siis muudetakse hindamise otsust.
Kui hindamise otsust ka ei muudeta,
saab inimene vähemalt teada,
miks oli otsus just selline
või mida järgmine kord teisiti teha.
EPIKoja nõustamise saamiseks
töövõime ja puude raskus-astme hindamise küsimustes
helista telefonil 671 5909
või saada e-mail noustaja@epikoda.ee.
