Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) tegevjuht Kadri Palk räägib lähemalt enda tööst, nii rõõmudest kui ka muredest.

Oled ametis alates 2022. aasta maist. Mis ajendas kandideerima?

Kandideerima ajendas isiklik huvi puuetega inimeste valdkonna ja tervishoiu vastu laiemalt. Kuigi need teemad ei ole seotud otseselt, alati ja tingimata, ei saa siiski käsitleda üht nii, et teine on hoopis kõrvale jäetud. Kuivõrd isiklik lähedane kokkupuude mõlema valdkonnaga on mind tugevalt mõjutanud, siis tekkis usk ja lootus, et sel ametikohal töötades saan ehk protsesse mõjutada ja aidata inimeste eluolu päriselt paremaks muuta.

Mis sind töös motiveerib?

Selles töös ei saabu tulemused alati kiiresti, kuid motiveerivalt mõjub, kui antakse positiivset tagasisidet. Üks või teine asi oli olnud pikka aega lahendamata, aga tänu Koja initsiatiivile on toimunud muutused, mis puuetega inimesi kindlasti rõõmustavad. Ligipääsetavuse puudumine või puuetega inimeste huvidega mittearvestamine võivad meele mustaks teha, kuid siin tasub teadvustada, et kui puuetega inimesed, nende lähedased või meie, puuetega inimeste esindajad, vajakajäämistele tähelepanu ei pööra, ei pruugigi teemaga otseselt mitte kokku puutuvad inimesed ja otsustajad vigu märgata. Selleks me tegutseme, et häält teha ja märku anda.

Selles töös ei saabu tulemused alati kiiresti, kuid motiveerivalt mõjub, kui antakse positiivset tagasisidet.

Samuti motiveerivad väikesed asjad – pakkudes inimestele innustava põhjuse kodust välja tulemiseks ja saades hiljem selle eest kiidusõnu, on hea tunne ju vastastikune. Puuetega inimestele ja krooniliselt haigetele on sotsialiseerumine väga vajalik – sedagi püüame oma koja ja tegevuskeskuse tegemisi ning projekte kavandades ikka silmas pidada.

Räägi natuke lähemalt koja igapäevatööst. Mis teeb rõõmu? Mis valmistab ehk tuska?

TPIKoja igapäevane töö jaguneb sisuliselt kaheks – huvikaitse tegevused ja tegevuskeskuse pool. Huvikaitse poole eest vastutab peamiselt tegevjuht, loomulikult löövad kaasa ka tegevmeeskonna ja juhatuse liikmed. Suuresti juhib meie tegevuskeskuse tööd pikaajaline administraator Tiiu Kristjan – tema vastutusala on tegevusprojektide koordineerimine ning kõik see, mis puudutab ruumide rentimise korraldamist.

Tallinna Koja suuremad rõõmud on seotud sellega, kui meid on otsustajate tasandil märgatud ja kuulda võetud ning meie sõna või soovitustega arvestatakse. Ka tublid organisatsioonid, kes regulaarselt tegutsevad ja enda liikmete eest seisavad, teevad meele rõõmsaks. Koda ei saa eksisteerida ilma liikmeteta ja aktiivsed liikmesorganisatsioonid tagavad Koja tuleviku.

Meie suuremad mured on sama teema jätk – kui liikmesorganisatsioonid hääbuvad ja uusi inimesi ühingutega ei liitu, muudab see tuleviku osas murelikuks. On üsna keeruline anda määrustele ja seadustele sisendit, kui me inimestelt, keda antud teema otseselt puudutab, piisavalt tagasisidet ei saa. Õnneks praegu siiski leidub aktiivseid ja kaasamõtlevaid inimesi, kes on huvitatud enda huvide eest seismisel kaasa rääkimisest. Mis aga saab 10 või 20 aasta pärast? See on kodade murekoht ja proovikivi.

Kuulun ka EPIKoja juhatusse, mille töös osalemine aitab kahtlemata koja ja meie inimeste häält kuuldavamaks teha, samuti saada osa teiste kodade muredest ja rõõmudest. Olles otseselt EPIKoja inforuumis, on ka kohaliku koja eesotsas kindlam tegutseda. Ei saa unustada, et ka Tallinn on osa Eestist ja siinsete inimeste mured on kõigi eesti puuetega inimeste mured ning vastupidi.

Kas lisaks tavapärasele tööle on käsil ka mõni põnev projekt?

Tallinna Kojal lõppes 2022. aasta novembris 14 kuud väldanud AKF (Aktiivsete Kodanike Fondi) projekt „Tallinna puuetega inimeste organisatsioonide huvikaitsevõrgustiku tugevdamine“. Selle projekti käigus korraldasime mitmeid puuetega inimeste organisatsioonidele suunatud infoüritusi, seminare ja koosolekuid, eesmärgiga tugevdada võrgustikku. Et projekti algus langes kokku COVID-19 pandeemia lõpufaasiga, osutusid korraldatud ettevõtmised väga vajalikuks. Oli tunda, et suuresti tänu projekti tegevustele hakkasid inimesed taas kodudest välja tulema ning üha enam julgesid osaleda ka avalikel üritustel. Peame väga oluliseks projekti jooksul toimunud kohtumisi Tallinna Linnavalitsuse esindajatega: Tallinna Koja seminari külastasid abilinnapea Betina Beškina ja linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ning toimus meie delegatsiooni külaskäik linnavolikogusse, kus tutvustasime linnavolinikele koja tegevusi ja eesmärke. Oleme täheldanud, et projekti järel on kasvanud Koja kaasamine otsustamisse – selle üle on ainult hea meel.

Millised väljakutsed seisavad ees lähitulevikus?

Isiklikult pean väga oluliseks Tallinna Koja kavatsust käivitada juba lähiajal omastehooldajate tugigrupp. Teades, milline vastutus, koormus, ja ka teadmatus omastehooldajate õlul lasub, on tugigrupi loomine pikaajalise suure hoolduskoormusega inimestele väga oluline. See annab võimaluse kogemusi vahetada, oskusi ja nippe jagada ning loodetavasti ka jõudu ning jaksu edasi toimetada. Plaan on esimene tugigrupi kohtumine korraldada juba algaval maikuul.

Pean väga oluliseks Tallinna Koja kavatsust käivitada juba lähiajal omastehooldajate tugigrupp.

Käesoleval aastal on ühe suurema väljakutsena plaanis kujundada meie Koja hoovialale Meelte aed, eesmärgiga pakkuda võimalust erinevaid meeli stimuleerivateks elamusteks värskes õhus. Oleme saanud oma projektitaotlusele “Tallinn – Euroopa Roheline Pealinn” raames positiivse otsuse, mis tähendab, et saame lähiajal projekti elluviimisega alustada. Loodame, et selline tore „teistmoodi“ projekt toob meie majja nii vanu olijaid kui ka uusi tulijaid.

---

Kadri Palk on Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegev-juht.

See Koda kaitseb Tallinna puuetega inimeste huvisid.

Siin on ka tegevus-keskus,
kus toimuvad treeningud ja teraapiad.

Palju on korraldatud info-päevi ja koolitusi,
et toetada puuetega inimesi.

Varsti luuakse siin omaste-hooldajate tugi-grupp,
et toetada neid, kes peavad puudega lähedase eest hoolitsema.

Koja hoovi rajatakse Meelte aed,
mida saab erinevatel viisidel tajuda.

Kadri usub, et head ideed toovad juurde uusi inimesi.