Käesolevas Sinuga ajakirja numbris on päris palju juttu ligipääsetavusest. Küll sellest, mida kodulehele kirjutada, ja sellestki, kuidas seesama koduleht kõigile mõnusaks ja kättesaadavaks muuta.

Minu igapäevatööks on lisaks Eesti Pimedate Liidu juhtimisele tegeleda ligipääsetavusega. Kirjeldan lähemalt, kuidas kasutab äppe inimene, kes ei näe, milline on veebilehel klaviatuuriga navigeerimise kogemus või selgitan, kui paljust infost jääb ilma inimene, kes ei kuule videos räägitavat või taskuhäälingus kõneldavat. Ligipääsetavuse teemad tulevad jutuks alailma ja väga erinevate inimeste ja ettevõtetega. Nii mõndagi ettevõtet tuleb päris tõsiselt veenda tegema reaalseid pingutusi oma ligipääsetavuse parandamiseks. Jah, kõik noogutavad, nõustuvad, et on tõesti vaja, aga sageli sinna see jutt jääda tahabki. Veel ja veel selgitamist toob tihtipeale aga õnneks soovitud läbimurde.

Unistustes soovin, et ma ei peaks veenma inimesi selles, et nad pakuksid oma lahendusi kõigile.

Unistustes soovin, et ma ei peaks veenma inimesi selles, et nad pakuksid oma lahendusi kõigile. Mööblitisler ju ka ei käi majast majja ega jutusta vaimustavaid lugusid sellest, kui kasulik ikka on laud, tool või kummut. See on kõigile selge, et tegemist on vägagi väärtuslike tarbeesemetega. Täpselt sama väärtuslik on ka ligipääsetavus.

Mida ma teeksin siis, kui veenmisega tegelema ei peaks? Ikka ligipääsetavusega. Ligipääsetavus on imeliselt põnev ja loov valdkond, mis paneb kõiki asju teisiti kogema. Mahutame siia ahtasse mõttevoogu ühe näite. Aastaid tagasi valmis NASA haridusüksuse koostöös projekt nimega Eclipse soundscapes. Projekt valmis ajaks, mil 2017. aastal Põhja-Ameerika täielikus päikesevarjutuses pimedusse mattus. Loojatel oli üks küsimus — Kuidas kogevad päikesevarjutust pimedad inimesed? Eclipse soundscapes lubab sõrme mööda telefoniekraani libistades helide abil kuulata, millised maakera osad on pimeduses, millised valguse käes. Saab teada, palju valgust väljas praegu on ja vaadata helisid kuulates, milline osa päikesest on praegu varjus, milline nähtaval. Avastada, et päikese kroon on teist värvi kui keskpunkt. Kas pole lahe? Äpp sai ühelt poolt populaarseks just tänu sellele, et pakkus teistmoodi päikesevarjutuse kogemust kõigile, mitte vaid pimedatele inimestele.

Ja see ongi ligipääsetavus. Loov, põnev, kõiki kaasav ja kõigi silmaringi laiendav.

Ehk teisisõnu: ma tahaks olla see mööblitisler, kes saaks keskenduda sellele, millisest materjalist, mis värvi, kuju, pinnastruktuuri ja teiste omadustega laud mingisse ruumi sobiks, mitte vastata küsimustele stiilis: “Miks lauale jalga vaja on,” ja: “äkki saame ikka kahega hakkama, siis jääme eelarve piiresse.”

Aga ma olen veendunud, et piisava veenmise korral jõuame ühel päeval olukorda, kus sõna ligipääsetavus ei tunta seepärast, et on elementaarne, et kõik me saame kõiki lahendusi kasutada, mitte seepärast, et küsija maailmas eksisteerivadki vaid ühte moodi toimetavad inimesed.

---

Ligi-pääsetavus tähendab,
et kõik inimesed saavad võrdselt ligi
kohtadele, teenustele ja infole.

Ligi-pääsetavus teeb elu mugavamaks kõigile,
mitte ainult puuetega inimestele.

Jakob Rosin räägib ette-võtetele,
kuidas tõsta ligi-pääsetavust
nägemis-puudega inimestele.

Jakob usub,
et ükskord on ligi-pääsetavus nii loomulik asi,
et sellest ei pea enam rääkimagi.