Eriolümpia Eesti Ühendus osaleb Berliini maailmamängudel 32 sportlasega. Koos saatemeeskonna ja arstiga on delegatsioonis 49 inimest. Delegatsioonijuht Tiina Mölli sõnul ootavad asjaosalised mänge väga, sest kõik on korralikult treeninud ja valmistunud!
Natalia Cherneyko on olnud Eerika treener juba 7–8 aastat. „Mamma Mia!“ on tema selline kommentaar, mis on mällu sööbinud kõikidele sportlasele. „Eerika on eriline. Ta ei ole päris sportvõimlemise kehaga, kuid ta on väga järjekindel,“ kiidab Natalia oma õpilase isikuomadusi. Eriolümpia trennis käib Natalial hetkel kolm Downi sündroomiga õpilast: Eerika, Oliver ja Aleksandra Elisabeth. „Eerika on tõeline graatsia. Iga tema liigutus on hingestatud ja lõpuni välja lihvitud,“ kiidab Natalia oma õpilast. Teine õpilane Oliver pingutab samuti kõvasti ja jõudis juba aste kõrgemale tasemele sportvõimlemises. Aleksandra Elisabeth harjutab edasi ja varsti jõuab ka tema vajaliku 16-eluaastani, et kandideerida maailmamängudele. Sama trenniseltskond on käinud eriolümpia võistlustel ka Leedus. Tagasi tuldi loomulikult medalitega. Leedus on väga suur sportvõimlemise kogukond, kus ühes klubis võib treenida üle 70 erivajadusega lapse. Õhkkond Leedus oli sõbralik ja rahulik. Eriolümpia võistlustel peetakse oluliseks just osalemist.
Eerika Kapp koos treeneri Natalia Cherneykoga. Foto: FOTOLIFE
Eerika on väga rõõmsameelne, iseloomult väike päike. Natalia täheldab, et neiu on hakanud oma välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Treener lisab, et kui juhtida pidevalt tähelepanu viisakale käitumisele, õpib Eerika päris kiiresti. Treener peegeldab tihti õpilaste käitumist trennis ja see meetod nende laste puhul toimib. Nad saavad kohe aru, kui on ebasobivalt käitunud. Natalia julgustab vahel ka lapsevanemaid piire nihutama, et lapsed saaks uusi kogemusi. Eerika klassiõpetaja Helle Perle sõnab: “Eerika on rõõmsameelne, tugeva iseloomuga, ei lase end ümber veenda. Tunnis on ta püüdlik, kohusetundlik. Eerikale meeldib uusi trennis õpitud harjutusi ette näidata. Samas on ta Downi sündroomiga lapsele omaselt isepäine.”
Aleksandra Elisabeth Jenkins. Foto: FOTOLIFE
Trennilapsed ei oska öelda, mida nad soovivad
„Kas teeme veel trenni, kas jaksate?“ uurib Natalia. Alati on vastuseks: „Ei tea.“ Väga paljud treenerid ei julge erivajadusega lapsi oma trennidesse võtta. „Tavalisest veelgi suurem vastutus ja ootamatud olukorrad, mis võivad ette tulla,“ oletab Natalia hirmude tagamaid. Nende laste käitumine võib olla etteaimamatu, nad kallistavad palju ja sisenevad tihti inimeste isiklikku tsooni. Teadmatus võib põhjustada hirmu, kuid see kõik on ületatav praktikaga. Erivajadusega laste tänu on see-eest piiritu ja ehe,“ kommenteerib treener oma õpilastega seonduvat. Nad näitavad oma tänulikkust rohkem välja kui tavainimesed ja see tunne on ehtne.
Oliver Rannamägi õppis tirelit ette kaks aastat. Oliveriga suhtlemine on keerulisem, kuna tema kõne on piiratud. Õppimine võtab kordades rohkem aega kui tavalastel, aga edasiminek ikkagi toimub. Oliver tuleb trenni hea meelega. Kui tal oli vahepeal väike operatsioon, ootas ta trenni naasmist väga. Trennis käimine õpetab lapsi üksteisest lugu pidama ning järjekorras ootamine annab oskuse teistega arvestada. Trennis õpivad lapsed erinevaid oskusi, samuti mõjub kehaline aktiivsus soodsalt ajutegevusele, annab noorte elule mõtte. Eriolümpialastele on kasulik olla vahepeal ka koos tavalastega, koosolemine arendab ja aitab rollimudeleid üle võtta.
Oliver Rannamägi koos treeneri Natalia Cherneykoga. Foto: FOTOLIFE
Treener kui kullatükk
Natalia Cherneyko julgustab ka teisi treenereid: “Eriolümpia lastega tegelemine võtab küll palju energiat, aga nad on nii siirad ja nende emotsioonid on avatud, see annab pingutused kuhjaga tagasi! Sammud saavad olla väikesed, areng liigub omas tempos, kuid see kõik on seda väärt!“
Eerika Kapi ema Eha ütleb: „Natalia on kullatükk! Me oleme nii õnnelikud, et erilised lapsed saavad olla ühes laagris ja võistlustel tavalastega. Kui viisakad ja vaiksed ja kannatlikud meie lapsed olid tavavõistlustel! See ongi see, mida meie otsime ja soovime. Treener Natalia näeb võimalust ja meie lapsed arenevad.“
Eriolümpia Eesti Ühendus osaleb Berliini maailmamängudel 32 sportlasega. Koos saatemeeskonna ja arstiga kuulub delegatsiooni 49 inimest. Mängud on kõikide sportlaste jaoks tipphetk, sest need on nagu olümpiamängud tavasportlastele. Kindlasti on pikk välismaal viibimine paljudele väljakutse. Külalislinna programmi raames külastame Gütteslochi. Seejärel tulevad treeningud ja võistlused Berliinis. Maailmamängude juurde kuuluvad alati suurejooneline avatseremoonia ja lõpetamine. Selge see, et võimalus võita medaleid on paljude sportlaste unistus. Eesti osaleb Berliinis 10 spordialal: korvpall, kergejõustik, bocce, bowling, iluvõimlemine, sportvõimlemine, judo, sulgpall, maanteeratas, ujumine. Delegatsioonijuht Tiina Möll lausub innustununa: „Ootame mänge väga, sest oleme korralikult treeninud ja valmistunud!“ Aprillis toimub delegatsiooni teine treeninglaager Käärikul. Mängud ise toimuvad 17.–25. juunil. Hoidke meile pöialt! https://www.berlin2023.org/en
17.–25. juunil toimuvad Berliinis eri-olümpia maailma-mängud.
Eestist lähevad eri-olümpiale 32 sportlast.
Nad kõik on selleks hästi valmistunud
ja palju treeninud.
Treener Natalja loodab,
et tema treenitud noortel läheb eri-olümpial hästi.
para-olümpia – spordi-võistlus kõikide erivajadustega inimestele,
eri-olümpia – spordi-võistlus intellektipuudega inimestele.