Tehnoloogia on meile kõigile andnud hulgaliselt tööriistu, et oma elu ja tervise eest paremini hoolitseda. Võtmekoht on, kuidas need tööriistad tõhusalt tööle panna – nii et kasu oleks maksimaalne ja tehtavad lahendused sobituksid inimese tavapärase elurütmiga ning oleksid kohandatud lähtuvalt tema vajadustest.

Komplekssetes süsteemides – nagu seda on ka personaalmeditsiini lahendused – eeldab hea tulemuseni jõudmine paljude osapoolte koostööd, mis on edukalt käivitunud ka riiklikke personaalmeditsiini lahendusi ette valmistavas projektis. Selle mahuka teekonna oluline verstapost saabub 2023. aastal, mil oleme loonud eeldused väärtusliku informatsiooni laialdasemaks kasutuselevõtuks tervishoiusüsteemis – selleks infoks on genoomiandmed. Oma olemuselt on geneetilise info kasutuselevõtt nii tervise ennetustegevustes kui ka ravis lisaks infotehnoloogilisele väljakutsele ühtlasi teadlikkuse kasvatamise väljakutse. Seda nii arstide seas, kes oskavad kasutada genoomiandmeid patsientidele parima nõu ja ravi andmiseks, kui ka inimeste seas, kellele peame selle info arusaadaval viisil ja harjumuspäraseid kanaleid kasutades kätte tooma.

Eesti e-riik ja e-tervise lahendused rajavad personaalmeditsiinile tugeva vundamendi

Eesti edulugu e-tervises imetletakse kogu maailmas ning selle aluseks on eelmise sajandi lõpus kokku lepitud põhimõtted e-riigi ülesehitamisel: e-riigi lahendused peavad olema detsentraliseeritud, kuid ühilduvad, andmeid tohib inimeselt küsida vaid korra, inimene kontrollib oma andmeid ja näeb, kes neid kasutab, ning soovi korral saab sulgeda nende vaatamise. Ilma turvalise IT-keskkonnata ei oleks ei usaldust ega soovi e-teenuseid kasutada ning see on ja jääb Eesti e-riigi tugevaimaks alustalaks teenuste ülesehitamisel.

Vundament on saanud korralik ja seda lammutama ei pea, kuid ilmselgelt tahaks igaüks tänapäeval elada „targas majas“, mis teeb elu mugavaks ja intuitiivseks ning hoiab ülalpidamiskulud väikesed. Meie IT-arhitektuuri ülesanne on kohaneda ja omaks võtta targad lahendused alates tehisintellektist ja lõpetades personaalmeditsiini loodavate võimalustega.

Personaalmeditsiini lahendused on osa e-tervisest

COVID-19 kriis on meie tähelepanu hoidnud mujal. Samas on see esile toonud meie e-teenuste valukohad, mille juurpõhjused on vananenud süsteemides, millesse ei ole aastaid investeeritud. COVID-19 ei olnud meile äratuskell, küll aga tõi paljude teadvusesse e-tervise olulisuse tervisekriisi juhtimisel.

Sotsiaalministeerium koostöös partneritega on viimase kahe aasta jooksul algatanud uue põlvkonna tervise infosüsteemi rajamise. Lisaks vaatame üheskoos üle selle, kuidas oleks optimaalne e-tervist juhtida ning milline peaks olema seda toetav IT-arhitektuur.

Personaalmeditsiini osa ei ole selles midagi eraldiseisvat – geeniandmeid tuleb vaadelda kui üht olulist allikat, millega saame pakkuda paremat infot nii ravimeeskonnale kui ka inimesele. Uue põlvkonna tervise infosüsteemiga soovime saavutada järgmist:

• Eesti inimestel on tänu tervise infosüsteemile parem ülevaade oma tervisest ja suurem kontroll selle üle;
• nutikad lahendused tagavad ravi järjepidevuse, parendavad kliinilisi protsesse ning säästavad inimestega tegelevate spetsialistide aega;
• kvaliteetne ja kättesaadav terviseandmestik võimaldab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, tagab teenuste kvaliteedi ning toetab teadus- ja arendustegevust;
• digilahenduste juhtimine on läbipaistev, kasutajatele mõistetav ja tulevikku vaatav;
• tervisesüsteemi arendusprotsessid ja õigusloome on piisavalt paindlikud, et pidevalt muutuvas maailmas pakkuda vajadustele vastavaid nüüdisaegseid lahendusi;
• tervisesüsteemi toetav tehniline infrastruktuur on turvaline, ajakohane ja jätkusuutlik.

Teekond, mida oleme alustanud, ei ole olnud lihtne ega lähe ka kergemaks, kuid usume, et jagatud arusaam ja ühine pingutus parema tuleviku nimel viib meid samm-sammult lähemale alltoodud joonisel seatud eesmärkidele.

Ilmselgelt tahame seda visiooni ellu viies vastata tänapäeva maailma ootustele – uusi ja kvaliteetseid lahendusi tuleb luua kiiresti ja kõiki osalisi kaasates ning muutunud ootuste järgi vajadusel ümber disainides. Ka riik peab olema valmis reageerima ning astuma iga paari kuu tagant sammu paremuse suunas – seda nii e-tervises tervikuna kui ka personaalmeditsiini lahenduste kasutuselevõtus tervishoius.