Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskus alustas oma tegevust 2018. aasta novembrikuus. Eelkõige erivajadustega lastele ja nende peredele suunatud keskus on Eestis ainulaadne – teist nõnda suurt piirkonda haaravat tugikeskust Eestis pole. 

Tugikeskusest ja erivajadustega laste integreeritud teenuste pilootprojektist on valmis vestlema keskuse juht Aaro Nursi ning Gabriela Rooso, Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõunik. Viimane oli enne kodusaarele oma juurtele naasmist üks neist, kes tugiteenuste pilootprojekti käivitada aitas. Tänu sellele on teda nimetatud koguni Saaremaa laste ja perede tugikeskuse ristiemaks.

Tugiteenuste pilootprojekti käivitumise ajal 2018. aastal oli Gabriela Rooso, kes toona töötas sotsiaalministeeriumis laste heaolu osakonna peaspetsialistina, tegelenud puuetega lastele mõeldud teenuste arendamisega üle viie aasta. Nõnda oli tegemist tema jaoks juba koduse valdkonnaga selleks oodatud hetkeks, mil üheskoos haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove ja sotsiaalkindlustusametiga hakati vedama erivajadustega laste integreeritud teenuste pilootprojekti väljatöötamist. Projekti on kaasatud kaheksa omavalitsust, sealhulgas Saaremaa vald. Tegemist on uuendusliku ja julge katsetusega. Mis olid need suuremad põhjused ja takistused, mis piirasid vanadel alustel edasi liikumist? 

Gabriela Rooso: Põhjuseid, miks süsteemi ümber vaatama tuli hakata, oli päris mitu. Üks erivajadusega laps võib vajada tuge mitmes valdkonnas korraga – nii haridus-, sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonnas – ning alates 16. eluaastast lisaks töövaldkonnas. Peale selle on toe tagamine neist kolmes esimeses jagatud ära riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. See tähendab, et lapsevanem peab esitama nende kõikide saamiseks eraldi taotlused ning käima lapsega koos võib-olla isegi enam kui kümnel erineval hindamisel. Ehk siis – seni on abi saamine olnud valdkondade vahel killustunud ning selle taotlemine lastele ja nende vanematele keeruline ning aeganõudev.

Vaadates, kes erinevaid hindamisi teostab, selgub tihti, et tegelikult on need ühed ja samad asjatundjad, kes tegutsevad lihtsalt mitmes valdkonnas korraga. Tugispetsialistide tööle leidmise keerukust arvestades on taoline korraldus ebamõistlik. Soovitatud meetmed on enamasti vaid ühe valdkonna kesksed, mistõttu tervikpilt lapse vajadustest tekib ainult vanemal.

Sinu jutust peegeldub, et vanaviisi enam edasi tegutseda ei olnud otstarbekas ja tuli seada uued eesmärgid. Mis on kogu pilootprojekti eesmärk? Kellele on see eeskätt suunatud? 

Gabriela Rooso: Projekti fookus on suunatud nendele lastele, kes vajavad tuge korraga mitmes valdkonnas ning eesmärk on erinevate valdkondade spetsialistide vahel välja töötada kokkulepped, et laps jõuaks vajalike teenusteni võimalikult kiiresti, enne probleemide kuhjumist, ja sealjuures perele mugavalt.

Projekt käivitus Saaremaa vallas 2019. aastal. Gabriela Rooso asus Saaremaa valda sotsiaalnõunikuna tööle 2020. aasta jaanuaris. Kohapeal olles avanes talle suurepärane võimalus jälgida lähedalt arenguid, mis käivitusprotsessiga kaasnesid. Esialgu oli Saaremaa kogukond väga murelik ja skeptiline. Kardeti, et õppeasutustest võetakse kohapeal töötavad tugispetsialistid ära ja seetõttu ei jõua abi enam sama kiiresti vajajani, kui seda õppeasutustes lastele varem pakkuda oli suudetud.

Nüüd on projekti käivitamisest möödas veidi üle aasta, selle aja vältel on Saaremaa lapsed ja nende pered saanud kasutada uudset komplekteeritud abi. Kuidas on need kuud möödunud KOV-i pilgu läbi? 

Gabriela Rooso: KOV-i pilgu läbi näen, et kõik ei ole päris kindlasti veel paika loksunud. Meieni jõuavad ikkagi juhtumid, kus süsteem ei toimi nii nagu peaks. Samas on see arusaadav, kuna seotud osapooli on väga palju ning kõikide nende inimeste mõtteviisi muutmine võtab aastaid aega. Ma loodan, et projektiga seotud meeskonnaliikmed ei väsi. 

Kas tulevikus on plaanis ka midagi muuta/parendada? Mis on need kitsaskohad, millega tuleks kindlasti arvestada? 

Gabriela Rooso: Hetkel on arutluse all kõikide Saaremaal erivajadustega lastele sotsiaal- ja haridusteenuseid pakkuvate asutuste (Kuressaare Perekodu, Laste ja Perede Tugikeskus ning Saaremaa Toetava Hariduse Keskus) ühtse juhtimise alla koondamine. Näeme, et ühendamine aitaks pakkuda erivajadusega lastele ja nende peredele tuge veelgi kompaktsemalt. Uue asutuse loomise järel tuleks vanemal pöörduda kõigest ühte asutusse, mille kaudu ta saaks kogu vajaliku abi.

Teeme puust ja punaseks selgeks: kuidas mina vanemana saaksin lapsele spetsialisti abi pakkuda, kui seda soovin? Kuidas see protsess välja näeb? 

Gabriela Rooso: Kuna hetkel tegutsevad haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused veel eraldi, siis on mitu võimalust, kuhu pöörduda. Samas ei pea vanem ise teadma, millist teenust või spetsialisti tuge tema laps vajab. Seega, kui pere näeb, et laps vajab tuge, siis on kaks võimalust. Esiteks võib pöörduda oma piirkonna lastekaitsetöötaja poole. Kontaktid ning teeninduspiirkonnad on olemas valla kodulehel. Teine variant on pöörduda Saaremaa laste ja perede tugikeskuse infosekretäri poole, ka tolle kontakti leiab valla kodulehelt. Kui pere peamine mure on seotud lapse hariduse omandamisega, siis on esmaseks kontaktiks klassi- või rühmaõpetaja, kellega nõu pidada edasiste sammude osas.

Millised on need teenused, mida tugikeskuse kaudu on võimalik saada?

Need on logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenused (hindamine, nõustamine, sekkumine, teraapia). Veel on perenõustaja, perelepitaja, juhtumikorraldaja teenused. Teenused ei ole suunatud mitte ainult lapsele või õpilasele, vaid ka last või õpilast ümbritsevale tugivõrgustikule (lapsevanemad, õpetajad, teised tugispetsialistid jne).

Kuidas toimub tugikeskusesse pöördumine? Kas lapsevanem saab tugikeskuse poole pöörduda ka ise või peaks sisend tulema koolist või lasteaiast? Mis teenus inimesele maksab?ele?

Teenused on tasuta. Esmalt peaks pöörduma haridusasutuse tugiteenuste koordinaatori poole –  koolides on selleks HEVKO, lasteaias AEVKO. Lapsevanem võib pöörduda ka otse tugikeskusesse. Väljavõttes Saaremaa Vallavalitsuse hallatava asutuse Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse teenuste kirjeldustest ja teenuste osutamise juhistest on selle kohta öeldud:

1. Teenustele suunamise aluseks on lapsel/õpilasel haridusasutuses esinevad arengu-, õpi- või käitumisprobleemid, suunamiseks on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek.Teenustele suunamise aluseks on lapsel/õpilasel haridusasutuses esinevad arengu-, õpi- või käitumisprobleemid, suunamiseks on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek.
2. Kirjaliku nõusoleku lapsevanemalt korraldab tugikeskus.
3. Laps/õpilane suunatakse haridusasutuse tugispetsialisti teenustele haridusasutuse tugimeeskonna kirjaliku otsusega.
4. Kui laps vajab lisaks haridusasutuse tugispetsialistide teenustele täiendavaid teenuseid, edastab haridusasutuse tugimeeskonna juht (AEVKO/HEVKO) taotluse tugikeskusele juhtumikorraldaja teenuse osutamiseks.
5. Perenõustamise ja -lepitusteenuste saamiseks registreerub isik või perekond ise spetsialisti vastuvõtule.