Kuidas tuvastatakse puuet? Mida uut on erihoolekandeteenuste valdkonnas? Neile küsimustele aitab vastata sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna juhataja Hannes Danilov.

Eestis sotsiaalsüsteem on solidaarne. See tähendab, et kõik Eesti töövõimelised elanikud panustavad meie sotsiaalsüsteemi läbi töötasu alusel arvutatud sotsiaalmaksu, kuid teenuseid osutatakse ja toetusi ning hüvitisi makstakse vastavalt vajadusele.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab puudega inimeste sotsiaaltoetust

Sageli arvatakse, et amet ütleb, kas inimesel on puue või mitte. Seaduse järgi tuvastab sotsiaalkindlustusamet puude raskusaste, siis kui inimese terviseseisundi, tegevusvõime ja keskkonnategurite koosmõjul ei ole inimesel võimalik ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Puude raskusastmeid tuvastatakse kolmel tasemel: keskmine, raske või sügav. Inimesele, kellel on puude raskusaste tuvastatud maksab sotsiaalkindlustusamet puudega isiku sotsiaaltoetust. Puudega inimestele on olemas veel erinevaid soodustusi.

RFK põhimõtted puude raskusastme tuvastamisel

Alates 2017. aastast, mil Töötukassa võttis tööealiste inimeste töövõime hindamisel kasutusele rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK), on ka puude raskusastme tuvastamisel kasutatud RFK põhimõtteid, lisaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kirjeldatud puude raskusastmete hindamise kriteeriumitele.

Lisaks kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadustest tulenevate piirangute hindamisele hinnatakse piirangute ulatust erinevates valdkondades (vastavalt vanusegrupile liikumine, suhtlemine, tegevuste sooritamine jne) alljärgneva skaala alusel:

• 0 – EI OLE probleemi (tühised, puuduvad piirangud ...) 0–4%;
• 1 – KERGE probleem (väikesed, nõrgad piirangud ...) 5–24%;
• 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmised, tuntavad piirangud ...) 25–49%;
• 3 – RASKE probleem (suured, tõsised piirangud ...) 50–95%;
• 4 – TÄIELIK probleem (sügavad, vaieldamatud piirangud ...) 96–100%.

Nende kriteeriumite alusel koostatud hindamine annab ülevaate puude ulatusest ja mõjust ning on puude raskusastme tuvastamise aluseks.

Peab silmas pidama, et töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese terviseseisund ja tegevusvõime töötamise vaates. Puude raskusastme tuvastamisel aga hinnatakse igapäevaelus hakkamasaamist, arvestades inimese tegelikku keskkonda.

Õigustatult tekib küsimus, miks puude raskusastme tuvastamiseks peab inimene ise nii palju andmeid ja tõendeid koguma ning miks taotlemine nii bürokraatlik on. Tõsi, teatud perioodi järel on vaja esitatavaid andmeid uuesti hinnata, sest inimeste tervislik seisund võib aja jooksul muutuda. See toimub inimese enda huvides.

Siin leidub ka üks nõrk koht – on vanemaealisi puudega inimesi, kelle tervisliku seisundi muutumine aja jooksul on väga ebatõenäoline. Neil on tõepoolest iga viie aasta järel uuesti puude tuvastamist taotleda ebamõistlik ja koormav. Hetkel planeeritaksegi seadusemuudatust, mis lubaks sotsiaalkindlustusametil puue määrata pikemaks kui viis aastat. Varasemalt on juba jõustunud seadusemuudatus, mis lubab ametil teha lapse puude tuvastamise otsus vajadusel kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Küsisime eelmisel aastal laste ja vanemaealiste esmataotlejate tagasisidet puude taotlemise protsessi kohta. Tagasiside oli aktiivne ja valdavalt positiivne.

Ka oleme senisest suuremat tähelepanu pööranud oma tegevuste avalikustamisele ja erinevate infomaterjalide koostamisele. Valminud on infomaterjal puude raskusastme tuvastamise kohta lastel, mis jõuab õigepea ka meie kodulehele ning käivad ettevalmistused puude tuvastamise aluste kirjeldamiseks vanemaealistele.

Kui vaadata tulevikku, siis käivad arutelud selle üle, kuidas lihtsustada inimeste juurdepääsu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele, ilma et oleks vaja enne teenustele saamist puude raskusastet tuvastada. Sellisel korraldusel oleks tegevuste järjekord mõningate haiguste osas loogilisem. Usume, et õigeaegselt osutatud rehabilitatsiooniteenused aitavad vältida puude tekkimist. Seda eriti laste puhul.

Lisaks teeme tööd ja selgitame järjepidevalt ka kohalikele omavalitsustele, et abi pakkumise eelduseks ei saa olla sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusaste. Omavalitsused peavad abi pakkuma vajaduspõhiselt. Käivad tööd ka erivajadustega inimeste jaoks lihtsamat iseteeninduskeskkonna arendamisega, kust inimesed saaksid oma küsimustele kiiresti vastuseid leida ja abi.