Olete olnud Eesti Vähiliidu eesotsas juba pikka aega ning saavutanud palju. Ka president on Teie tegemisi tunnustanud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga. Ehk võiksite hakatuseks rääkida paar sõna endast.

Alustasin tööd vähiliidus 18 aastat tagasi. Ega see kerge otsus ei olnud. Kuigi olin tollal valmis tegema muutust oma elus, oli ettepanek tulla vähiliitu tööle esialgu ikkagi ootamatu. Olin pikki aastaid tegelenud reklaamitöö erinevate valdkondadega nagu filmid, videoklipid ja telesaated. Mingil hetkel tundsin, et vajan muutust. Minu põhimõte on alati olnud: julged ei ela igavesti, aga alalhoidlikud ei ela üldse! Ikkagi ma kartsin, kas suudan midagi olulist ära teha. Minu pere – abikaasa ja lapsed – julgustasid mind positiivse otsuse tegemisel. Mul on tütar ja poeg; tütrel omakorda on praeguseks kaks last: üks 13 ja teine 9 aastat vana. Olen tavaliselt kartmatu ja missioonitundega inimene ja see oli kindlasti minu jaoks elu võimalus midagi olulist ja head korda saata paljude inimeste jaoks. Vähiliidus on see tõesti võimalik. Püüan, et see, millesse ma usun, oleks osa kõigest, millega vähiliit tegeleb.

Tavaliselt on inimestel, kes ulatanud oma abikäe vähihaigete aitamiseks, ka omad isiklikud kogemused (nt Toivo Tänavsuu ja tema ema Hille Tänavsuu jt). Kuidas jõudsite selle valdkonna juurde Teie?

Minul on selles mõttes vedanud, et oma peres pole seda haigust esinenud. Võib-olla ongi nõnda parem – tänu sellele näen asju kõrvalseisja pilguga. Eks minulgi on kooli ja ülikooli päevilt sõpru ja klassikaaslasi, kes on vapralt võidelnud vähiga. Viimasel ajal on vähki haigestumine paraku kasvanud. Vahel on väga raske, eriti kui tegemist on lastega või väga lähedaste inimestega. Õnneks on üha enam inimesi, kellel avastatakse vähk varakult ja kes tulevad haigusest ka eluga välja. Positiivne suhtumine on siin hästi oluline.

Olen näinud, et inimene võib isegi kuni oma viimaste eluminutiteni olla üdini optimistlik. Just selline elutahe ja julgus ongi mind inspireerinud ja sel tööl nii kaua hoidnud. Mul on üks hea tuttav, kes on paljudest rasketest operatsioonidest välja tulnud. Kohtusin temaga mõni aeg tagasi ja lihtsalt imetlesin, kui positiivne ja optimistlik ta on. Küsisin temalt, kus ta küll võtab selle jõu. Ta vastas väga lihtsalt – olen endale selgeks teinud, et tahan elada.

Minule endale on üks jõu ammutamise vahenditest loodus ja ujumine. Olen metsainimene, armastan palju metsas käia, kas lihtsalt jalutamas või seeni korjamas. Puugivaktsiinidki on tehtud.

Kuidas edeneb töö vähiliidus? Mis on head küljed, mis ehk mitte nii väga head?

Eesti Vähiliit loodi 1992. aastal Eesti Onkoloogide Seltsi järglasena. Meditsiinilise poolega meie ei tegele, selle töö jätame arstidele. Meie ampluaa on inimeste teavitamine ja psühholoogilise toe pakkumine. Ka vähiennetus ja varajane avastamine on Vähiliidu üks põhieesmärke. On ju palju lihtsam haigust ennetada või avastada varases staadiumis, kui hiljem ravida. 2018. aasta maailma vähikonverentsil ütles ka rahvusvahelise vähiorganisatsiooni president, Jordaania printsess Dina Mired: „Vähi puhul on kõik oluline, aga kõige olulisem on vähi ennetus ja varajane avastamine, kuna sellega me suudaksime päästa sadu tuhandeid inimesi.“ Dina on ise vähist tervenenud lapse ema.

Teeme koostööd Haigekassaga, Tervise Arengu Instituudiga samuti on meil korraga käsil mitmeid ennetusprojekte. Korraldame juba 15 aastat järjest meie patsientidele iga-aastaseid terviselaagreid, mis on muutunud väga populaarseteks, samuti koolitame organisatsioonide juhte, kes on ka ise patsiendid.

Suure leviulatuse tõttu on vähk globaalne probleem. Tavamõtlemises peetakse vähki seni laialdaselt surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudame kaasajal juba päris palju haigestunuid terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises. Spetsialistide hinnangul on ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest võimalik ennetustegevusega vältida, sõeluuringutega varakult avastada ja vähki ka tervistuvalt ravida.

Vähiliit on Eesti ainus vähipatsiente koondav katusorganisatsioon, kuhu kuulub üle 2000 liikme 14 alaorganisatsioonist. Seega meie jaoks on väga olulisel kohal vähihaigete elukvaliteedi parandamine ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamine.

Kutsun üles vähipatsiente ja ka neid, kes on vähist tervenenud, ühinema meie alaorganisatsioonidega üle Eesti. Elujõudu saadakse üksteiselt ja koos on alati kergem probleemidest välja tulla.

Vähiliidu oluline töö on suurendada inimeste teadlikkust, et vähktõve teket vältida ja tõhustada vähi varajast avastamist. Hoolimata viimase aja suurepärastest arengutest on see ikka šokk, kui kuri tõbi puudutab sind ennast või sinu lähedasi. Raske on esmasest ehmatusest toibuda ja edaspidise elu korraldamiseks õigeid otsuseid teha. Siin tulebki appi mittetulunduslik organisatsioon Eesti Vähiliit. Me püüame keskenduda oma töös positiivsele, sest tegemist on raske haigusega ja masenduse vastu aitab just rõõmsameelne hoiak.

Tõepoolest räägitakse palju vähi varajase avastamise olulisusest ja viivitamatust arsti juurde pöördumisest, ent paljud vähihaiged on kurtnud, et ehkki nad on juba esimeste sümptomite ilmnedes seda teinud, vähki pahatihti ikkagi ei avastata. Sageli areneb vähk välja ilma tunnusteta. Vähihaiged väidavad, et üldine vereproov ei näitavat vähi olemasolu, viimase teada saamiseks tuleb määrata ka vähimarkerid. Ent markereidki olla terve hulk, iga vähitüübi jaoks oma, ja tavauuringu käigus neid ei tehtagi...

Vähiliidu seisukoht on, et jah, selle haiguse varane avastamine ongi kahjuks väga keeruline. Praegu olemasolevad verest määratavad vähimarkerid ei sobi vähi esmaseks diagnostikaks, vaid pigem raviefekti hindamiseks dünaamikas. Seda enam on oluline, et inimesed kasutaksid võimalust osaleda käimasolevates sõeluuringutes. See puudutab rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi varajast avastamist. Vähi varajasel avastamisel on lisaks inimese enda tähelepanelikkusele väga suur roll ka perearstidel, kes vähikahtluse korral peaksid kasutama rohkem e-konsultatsiooni võimalust onkoloogiga konsulteerimiseks.

Vähihaiged tunnevad puudust psühholoogilisest toest, kuidas sellega on?

Vähidiagnoos on inimesele alati šokk. Pealegi see ei ole kunagi ainult ühe inimese haigus, vaid tavaliselt on siia haaratud kogu pere – abikaasa, lapsed, vanemad, töökaaslased sõbrad. Kõigile on šokk, kui pereema haigestub rinnavähki. Tean juhtumit, kus ema ei öelnud oma lastele kuni lõpuni välja, et tal on vähk. Ema lahkumine on lastele alati täielik katastroof ja seda ka siis, kus neile on haigusest juba varakult räägitud. Kuigi haigestunul on olemas pere, sõbrad ja töökaaslased, võivad isegi kõige lähedasemad selles olukorras avastada, et nad ei tea enam, kuidas haigega edasi suhelda. Olles ise samuti mures, püüavad nad samal ajal teha nägu, et kõik on hästi ja tunnevad kohustust olla iga hinna eest toeks. Haigestunu omakorda näeb nende muret ega taha neid koormata, ta pigem väldib oma haigusest rääkimist. Nii hakkab vähihaige lähedastest emotsionaalselt kaugenema ning võib tunda, et ta ei leia mitte kuskilt tuge. Vähiliit on alati pidanud väga oluliseks anda vaimset tuge nii patsientidele kui ka nende lähedastele, seepärast pakume igal aastal erinevaid selle teemalisi koolitusi, nõustamisi ning teraapiaid.

Facebookis on vähihaigetel oma vestlusring, tegutseb ka vähifoorum Kaev, kus inimesed saavad neti teel anonüümselt kogemusi jagada. Püüame Kaevu foorumit kvaliteetsena käigus hoida, hoolimata tööjõu nappusest.

Vähk on haigus, millega käib tahes-tahtmata kaasas palju hirme, eelkõige surmahirm. Me aitame inimestel neid hirme ületada ja selle haigusega kohaneda, et nad saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu.

Tegelikult on paljud vähipatsiendid ise vägagi optimistlikud. Nad oskavad hinnata hetke võlu ja on õpetanud seda mullegi. Neilt olen õppinud, et kui on elus võimalik öelda kellelegi midagi head, kas oma lähedasele, sõbrale või töökaaslasele, siis tuleb teha seda kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil tulevikus tekib selleks võimalus.

Mida pead vähiliidu suurimateks töövõitudeks?

Ma arvan, suurimaks võiduks on olnud see, et oleme püsinud 28 aastat ja aidanud paljudel Eestimaa inimestel vähki ennetada või varakult avastada. Lisaks oleme loonud üle-eestilise vähipatsientide tugivõrgustiku. Minu esimeseks suureks unistuseks vähiliidu juhina oli muretseda vähiliidule mammograafiabuss, mis võimaldaks rinnauuringuid teha ka Eestimaa väikelinnades, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Oma unistuse täideviimiseks korjasime 4 aastat erinevate heategevuslike üritustega raha ja panustasime sinna ka vähiliidu ressursse. Me oleme väga tänulikud nendele inimestele ja firmadele, kes tegid selle ostu oma annetustega võimalikuks. Nüüdseks on vähiliidu mammograafiabuss sõitnud ringi juba üle kümne aasta. Viimase 10 aasta jooksul on bussis uuringul käinud üle 70 000 naise ja see on aidanud päästa sadu elusid. Bussis avastati 298 vähki, nendest 85% varases staadiumis. Seega, väga paljud naised on tänu sellele, et mammobuss nende kodu lähedale sõidab, avastanud haiguse varases staadiumis, mil see on ravitav. Vähiravi edukus sõltub ennekõike, kui varases staadiumis on haigus avastatud. Kui avastatakse rinnavähk esimeses staadiumis, siis on viie aasta elulemus tavaliselt 100% Mul on hea meel, et vähki on hakatud rohkem avastama just varajases staadiumis, tänu millele on palju inimesi olnud võimalik terveks ravida.

Teiseks vähiliidu suureks saavutuseks pean mobiilseid diagnoosikabinette. Koos ETV heategevussaatega „Jõulutunnel“ kogusime annetajate abiga raha kahe mobiilse diagnoosikabineti ostmiseks. Tänu annetajate toetusele alustasid 2016. aasta septembris tööd mobiilsed naha- ja eesnäärmevähi varase avastamise diagnoosikabinetid, mis aitavad õigel ajal naha- ja meestearsti juurde jõuda; viimast eriti väikelinnades, kus ei ole piisavalt erialaarste. Patsiente nõustavad Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistid. Me kartsime, et mehed ei taha tulla uuringule. Läks aga otse vastupidi – kui meie kabinet jõudis esimesele vastuvõtule Ida-Virumaale, olid mehed juba kaks tundi enne bussi tulekut järjekorras ootamas, et saada lahendusi oma probleemidele. Diagnoosikabinet jäi planeeritud ühe nädala asemel Ida-Virumaale tervelt kolmeks nädalaks. See näitab, kui oluline on jõuda teenustega inimestele võimalikult lähedale. Eestis on jätkuvalt probleemiks pikad järjekorrad eriarstide juurde. Esimese 8 kuuga avastati liikuvas nahakabinetis 11 pahaloomulist nahakasvajat ja 9 kasvajaeelset seisundit. Liikuvas meestekabinetis käinust kaheksal avastati pahaloomuline kasvaja.

Mis Sulle on pikalt muret teinud?

Me kõik teame inimesi, kes on pidanud võitlust vähihaigusega. See raske tõbi on puudutanud meid kas kaugemalt või lähemalt. Kuigi vähk on meie riigis üks peamisi surma põhjuseid, siis täna on Eesti kahjuks veel üks väheseid riike, kellel tulevikuvisioon ja konkreetne strateegiline plaan vähihaigusega võitlemiseks puudub. Eestis lõppes Riiklik Vähistrateegia 2015. aastal. Meie naaberriigil Soomel on näiteks praegu kehtiv vähistrateegia aastani 2025. Plaan vähiga võitlemiseks on olemas igal arenenud riigil. Vähisurmade vähendamiseks on oluline, et riiklikul tasandil tegeletaks kõikide vähihaigust puudutavate aspektidega, eelkõige aga haiguse ennetamise ja varajase avastamisega, mis aitab päästa tuhandeid elusid ning säästa miljoneid eurosid raviraha. Vähi ennetamise ja varakult avastamise probleemile tähelepanu juhtimiseks käivitas Eesti Vähiliit 2018. aastal kampaania „TERVE Eestiga vähi vastu“, ja korraldas septembris ka suurürituse, mille raames toimusid 13. septembril rahvusvaheline teaduskonverents meditsiinitöötajatele, heategevuskontsert Rahvusooperis Estonia ja galaõhtusöök hotellis Hilton. 13. septembril astus Eesti vähivastases võitluses suure sammu edasi – sel päeval allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas, Rahvusvahelise vähivastase liidu (UICC) juht Cary Adams ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere vähiliidu eestvedamisel maailma vähideklaratsiooni.

Maailma vähideklaratsiooniga, mille põhieesmärkideks on oluliselt vähendada vähist tingitud enneaegseid surmasid, suurendada vähist tervenenute hulka ja parandada vähipatsientide elukvaliteeti, on liitunud 116 riiki. Deklaratsioon käsitleb tervet hulka olulisi teemasid, näiteks vähipatsientide õigusi, vähiennetust, diagnostikat ja ravi, ühtlasi toetus- ja taastusravi, vähiuuringuid ja riiklikke vähiprogramme.

Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähist põhjustatud surma. Ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest saaks spetsialistide hinnangul ennetustegevusega vältida.

Arvan, et Eesti Vähiliidu väike kollektiiv on teinud ära päris suure töö maailma vähideklaratsiooni allkirjastamiseks ja sellele tähelepanu juhtimiseks, kui oluline on Eestile riiklik vähitõrjeplaan. 2020. aasta kevadel moodustas sotsiaalminister Tanel Kiik eri organisatsioonide esindajatest koosneva vähitõrje tegevuskava juhtrühma, kelle eestvedamisel valmib 2020. aasta lõpuks riiklik vähitõrjeplaan.