Helen Kask | EPIKoja peaspetsialist
KUULA ARTIKLIT
1. juulist käivitus Abitaja – telefonipõhine tasuta nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ning erivajadustega inimestele. Projekti eestvedajad Sirli Haavik ja Patrick Rang Surts Koolitus OÜ-st räägivad, millega täpsemalt on tegemist ning kellele teenus mõeldud on.
Idee luua telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ning erivajadustega inimestele hakkas idanema kahe aasta eest. „Eesti elanikkond väheneb ja vananeb. Paralleelselt kasvab ka puudega ja erivajadustega inimeste arv – puude raskusaste on Eestis tuvastatud umbes igal kaheksandal inimesel,“ mainib Patrick Rang, projekti sotsiaalvaldkonna ekspert. Tema hinnangul ei tähenda puue – või laiemalt võttes erivajadus – ühiskonnaelus osalemisel tingimata piiranguid ning enamasti on abivajajatele korraldatud koostöös riigi, kohaliku omavalitsuse ja lähedastega ühtlasi vajalikud teenused.
„Maapiirkondades on abi vaja seoses igapäevatoimingutega nagu poeskäik, puude toomine, ahju kütmine ja nii edasi. Kohalikel omavalitsustel on selliste olukordade lahendamiseks koduteenus, kui lähedased ei saa ise inimest aidata. Aga, nagu tõdevad nii hooldatavad, nende lähedased, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja nagu näitas ka käesolevale projektile eelnenud pilootprojekt, on abivajajate probleemiks lisaks igapäevatoimingutele sageli ka üksindus,“ tutvustab Rang olukorda.
Abivajajate probleemiks on lisaks igapäevatoimingutele sageli ka üksindus.
Tema sõnul on sotsiaalne eraldatus ja ebapiisavad suhtlemisvõimalused kujunenud üheks hooldamise põhjuseks. „Piltlikult öeldes võib kuluda abivajaja igapäevatoimingutega seonduvate murede lahendamiseks veerand tundi, temaga suhtlemiseks aga kolmveerand tundi – ja ka siis on tunne, et lahkutakse vägisi. Hooldaja seisukohalt takistab hooldatava üksinduse leevendamisele kulunud aeg esimese aktiivset osalemist tööturul, omavalitsuse hooldustöötaja aspektist on see jällegi rahalise ressursi ebamõistlik kulutamine. Sellest tõdemusest saigi alguse idee luua Abitaja,“ selgitab Rang projekti tausta.
Mitte ainult suhtlemisteenus
Sirli Haavik, projekti üks eestvedajaid, ütleb, et Abitaja näol on tegemist erivajadustega inimestele, eakatele ja hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks loodud telefonipõhise info-, nõustamis- ja suhtluskanaliga. Teenus sisaldab nõustamisi väga erinevates igapäevaelu puudutavates küsimustes ID-kaardi pikendamisega seonduvatest protseduuridest kuni teatrite mängukavadeni välja. Juhul, kui tegu on mõne teise nõuandetelefoni spetsiifikaga, suunatakse kõne edasi vastavale nõuandetelefonile. Teenus toimib ka vastupidi – kui inimene on pöördunud mõnele muule info-, abi- või nõuandetelefonile, aga soovib tegelikult vaid vestelda, siis saab kõne suunata Abitajale.
Teisalt pakutakse ka suhtlemisteenust, mis võimaldab üksindust tundvatel erivajadustega inimestel kas omavahel suhelda või temaatilises konverentsikõnes osaleda. Soovi korral leitakse abivajajatele vabatahtlik, kellega iganädalaselt vestelda ning temast saab abivajajale n-ö telefonisõber. „Tegu on Eesti kontekstis täiesti uue teenusega. Üksildusele ja sellest johtuvale hoolduskoormusele on Eestis vähe tähelepanu pööratud – olukorda on küll uuritud, kuid samme olukorra leevendamiseks on astutud vähe,“ märgib Haavik.
Teenus on käivitunud hästi
Teenuse otseseks sihtrühmaks on hooldusvajadusega või tööealised erivajadusega inimesed. Teenuse käigus hooldatavate spetsiifiline abivajadus küll ei kao, kuid eesmärgiks on pigem leevendada hooldajate igapäise suhtlemisega seotud hoolduskoormust. „Usun, et tänu vabanenud ajale suureneb hooldajate tööhõive ja kasvavad nende aktiivses ühiskonnaelus osalemise võimalused – nimelt on sageli ka hooldaja ise kapseldunud hooldamisse. Loodan, et Abitaja teenuse kasutamise tulemusena paraneb abivajajate elukvaliteet: suureneb iseseisvus, väheneb üksildustunne ja paraneb seeläbi ka sotsiaalne suhtlus,“ toob Haavik välja plussid.
Teenus käivitus kuu aja eest ning on sujunud planeeritult hästi. „Oleme võtnud suuna alustada rahulikult, et jõuda reageerida tehnilistele murekohtadele ja parandada võimalikud tehnilised pisivead. Usume, et suurem telefonikõnede arv tuleb koos sügisega,“ jagab Haavik esmamuljeid. Vaatamata suvele on Abitaja teenuse vastu huvi tundnud märkimisväärselt suur hulk abivajajaid. „Oleme juba kokku viinud mitmeid abivajajaid nende uute telefonisõpradega. Laekunud ankeetide põhjal näen, et teeme õiget asja – inimestel on vaja, et keegi neid ära kuulaks. Imetlusväärne on näha ka nõnda palju vabatahtlikke, kes soovivad teistele inimestele tuge pakkuda. See tekitab hea ja sooja tunde,“ märgib Haavik.
