Mine avalehele Liigu põhisisu juurde

Avalike asutuste ligipääsetavusest

Kati Tamtik | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja

3. juunil 2018 jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 28, mis sätestas puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele ehitistele. Pärast määruse jõustumist lisati ehitusseadustikku punkt, millega seati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ülesanne kontrollida puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmist kasutuses olevas ehitises või selle osas, milles osutatakse avalikkusele suunatud teenust.

Väärib mainimist, et kontrollida saab üksnes neid ehitisi, mille ehitamisel või olulisel rekonstrueerimisel on tulnud järgida kas kehtivast määrusest nr 28 või varasemast määrusest nr 14 (viimane kehtis 2015. a juulini) tulenevaid nõudeid, st nende ehitiste ehitusluba on taotletud perioodil, mil kehtis määrus nr 14 või nr 28. Seega, muude hoonete osas praegusajal ligipääsetavuse nõuded ei kehti.

Ehitusaegne ligipääsetavuse nõuete kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes peaks ka kasutusloa menetluses kontrollima ehitiste nõuetele vastavust.

TTJA järelevalvepädevus on piiratud kasutuses olevate avalikku teenust osutavate hoonetega ning samuti üksikute rajatistega, mis on samuti suunatud avaliku teenuse osutamiseks. Ehitusaegne ligipääsetavuse nõuete kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes peaks ka kasutusloa menetluses kontrollima ehitiste nõuetele vastavust. Lisaks ei kuulu TTJA pädevusse kõnniteede, parklate jm taoliste rajatiste nõuetele vastavuse kontrollimine.

Kontrollitud on 70 hoonet

TTJA alustas hoonete ligipääsetavuse järelevalve läbiviimist 2019. aasta alguses ning esimese aasta jooksul kontrolliti üle-eestiliselt kokku 70 hoonet. Kuna määrus 28 on niivõrd uus, et selle määruse ajal ehitatud kasutuses olevaid hooneid 2019. aastal veel ei olnud, viidi järelevalve läbi määruse nr 14 kehtivuse ajal ehitatud hoonetes ehk neis, mille ehitusaasta jäi vahemikku 2003 kuni 2015. Kontrollitud hoonete seas oli nii haridus-, tervishoiu kui ka hoolekandeasutusi, samuti oli seal majutusasutusi, aga ka kohaliku omavalitsuse ja riigi teenuseid osutavaid asutusi ning vabaaja asutusi. Eesmärk oli kontrollida hooneid igas Eesti maakonnas. Järelevalve käigus kontrollib TTJA hoones 61 nõude täitmist, mis hõlmab nii hoonesse pääsemist, seal liikumist, nii treppide kui ka liftide mõõtmetele vastavust, aga ka liikumisteid, inva WC-d ning erinevaid märgistusi.

Viidad. Autor: Paul Green

Viidad. Autor: Paul Green

Järelevalve käigus avastati puudused kõigis 70 kontrollitud hoones, sealhulgas oli kõigis hoonetes puudusi rohkem kui üks. Esinenud puudused olid üsna erineva sisuga ning laias laastus võib need jagada kaheks: puudused, mille korrigeerimine on lihtne ning mis ei nõua suurt lisaressurssi, ja puudused, mida ei ole võimalik tehnilistel põhjustel kõrvaldada või siis on nende kõrvaldamine äärmiselt kulukas. Tüüpilisemad lihtsamad puudused olid märgistuse puudumine, liiga kõrged uksepakud, raskelt avatavad/sulguvad uksed, inva WC-s oleva sanitaartehnika vale paiknemine. Tänaseks on üsna suur hulk lihtsamaid puuduseid likvideeritud. TTJA jälgib veel üleval olevate puuduste likvideerimist ning vajadusel nõuab seda ka ettekirjutuste tegemise kaudu. Tehniliselt keerulisemate puuduste alla kuuluvad näiteks kaldtee puudumine või selle mittevastavus, aga ka treppide ja inva WC mõõtmete mittevastavused. Viimaseid ei ole tihtilugu võimalik ilma hoone konstruktsiooni muutmata nõuetele vastavaks viia.

Erinev suhtumine puuetega inimestesse

TTJA sai järelevalve läbiviimise käigus tunda hoone omanike poolt üsna erinevat suhtumist puudega inimeste erivajadustesse. Oli hooneid, mille omanikud olid valmis need nõuetele kohe vastavaks viima ning pakkusid ise välja tegevuskava probleemide lahendamiseks. Siinkohal saab hea näitena välja tuua Riigi Kinnisvara AS-i, kes likvideeris puudused operatiivselt ning nüüd jälgib uute hoonete puhul nõuete täitmist märksa rohkem. Kuid paraku sattus järelevalve alla ka objekte, mille puhul öeldi, et nende objektide kasutamise sihtgrupp ei ole puudega inimesed või et nende hoonetes ei osutata avalikku teenust. Pigem jäi järelevalve läbiviimise käigus tervikuna mulje, et erasektor alles teadvustab ligipääsetavusega seotud küsimusi ja probleeme.

Ikkagi sattus järelevalve alla ka selliseid hooneid, kus ratastoolis liikujad suunatakse maja taha, kuhu on tekitatud eraldi kaldteega sissepääs, kuid peaukse juures selline lahendus puudub.

Üks oluline tähelepanek, mis TTJA-le jäi silma ning mille siinkohal välja toome, on, et ligipääsetavuse küsimused tuleb elukeskkonnas lahendada tervikuna, mitte ainult hoonetes. Ka TTJA järelevalve all oli objekte, kus hoones endas esines puuduseid pigem vähe, kuid hooneni pääs kulges mööda munakiviteed ning teele jäid mitmed kõrged äärekivid. Ei ole ju mõtet ehitada nõuetele vastavaid hooneid, kui nendeni ei olegi võimalik pääseda. Sama kehtib ka hoonetesse sissesaamise kohta – peasissepääs peaks olema ligipääsetav kõigile. Ikkagi sattus järelevalve alla ka selliseid hooneid, kus ratastoolis liikujad suunatakse maja taha, kuhu on tekitatud eraldi kaldteega sissepääs, kuid peaukse juures selline lahendus puudub. Määruse kohaselt on hoone küll nõuetele vastav, kuid selline olukord paneb selle kasutajad ebavõrdsesse seisu. Lisaks, kuna nõuded kehtivad nii uutele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, on tänini lahendamata küsimus, mil määral saavad koos eksisteerida muinsuskaitse-, tuleohutuse-, ja ka hoone ligipääsetavuse nõuded.

TTJA jätkab hoonete ligipääsetavuse kontrollimist tulevikuski, aidates sel moel omalt poolt täita eesmärki, et meie uus valmiv hoonefond oleks ligipääsetav kõigile sihtrühmadele. Ühes sellega on amet võtnud eesmärgiks hoone omanike, aga ka terve Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmise.